2025
Seitse vaikset aastat
Pedastiku on Reio perekonna suvekodu põlvest põlve — aga seitse aastat enne 2025. aastat seisis koht peaaegu puutumata. Reio või Lembit käis aeg-ajalt niitmas. Laura ja Kristel korjasid punaseid sõstraid ja mustsõstraid. See oli kõik. Koht ootas.
Nii nägid majasisesed ruumid välja enne esimestki lööki. Tapeedid, lagi, elekter — kõik oli teha.
2025
Tagasi Tartusse — ja üks otsus
Tulime Tallinnast Tartusse tagasi. Reio näitas Lembitile initsiatiivi — koos Victoriaga tahtsime Pedastiku korda teha ja seda oma suvekoduna kasutada, nagu see on alati mõeldud. Lembit usaldas. Läksime koos notarisse ja ta pärandas kinnistu Reiole. Sellest hetkest algas midagi päris.
Lembit usaldas. Notaris kirjutasime alla ja vaatasime, mis meil ees seisab.
2025
Kaks kuud, iga õhtu pärast tööd
Peaaegu kaks kuud järjest — kaks kuni neli tundi iga päev pärast tööd. Oktoobris oli õues juba viis kuni kümme kraadi, kuid töö käis edasi. Vana korstna lammutamine, seinte tapeetmine, lae värvimine. Reio joonistas välja terve maja elektriprojekti ja vedas juhtmed üksi üle maja laiali — käisime koos mööda ehituspoode, planeerisime, pigistasime hambad kokku ja tegime ära.
See oli raske aeg. Aga see on ka üks põhjus, miks me koos oleme — õigetel inimestel on õiged inimesed kõrval.
2025
Tulemused näha
Tapeedid peal, lagi värvitud, elektritööd tehtud. Esimest korda vaatasime ümber ja nägime mitte seda, mis oli veel teha jäänud — vaid seda, mis oli juba tehtud.
2026
Välitööd ja ettevalmistused
Talv andis hingetõmbeaega planeerimiseks. Kevadel läks tähelepanu väljapoole — telgiplatsi tasandamine, lõkkering, teerajad, saunaala. Natuke korraga, igal nädalavahetusel veidi enam. Koht hakkas saama kuju, mida me ette kujutasime.
Kevad 2026 — välitööd käivad, koht saab kuju.
Esimene lõke ja üks eriline öö
Esimene päris lõke Pedastikul põles enne jaanipäeva — Victoria emaga ning kaksikõdede Helena ja Helinaga. See oli meeldejääv, justkui eriline märk: nüüd on see koht tehtud ja selline võimalus on üldse meie elus olemas.
Jaaniööl aga lendas droon — Jürgen Puistaja (alumised Puistajad) lendas drooniga üle kinnistu. Meie ise sel ööl seal ei olnud, seepärast pole meie kinnistul lõket näha.
Pildil on näha kaks naaberkinnistut — mis olid kümneid aastaid tagasi üks suur esivanematele kuulunud krunt. Alumist osa jagavad täna perekond Teder ja Puistajad omavahel kaheks. Meie hooned ja kinnistu asuvad pildi paremas ülanurgas, koos sissesõidutee ja selle kõrval olevate põldudega.